Ühikarotttt

Meie tuba.. ma ei tea miks, aga blogger ei lase mul rohkem pilte lisada:S

Nii, nagu enamus teavad, elan ma nüüd rohkem ühikas, kui kodus:) Kartsin kõige rohkem, seda, et minu tuppa tulevad nö "best friend´s", kes tunnevad üksteist juba lapsest saati. Sest tavaliselt jääb selles kolmnurgas kannatajaks see võõram pool. Arusaadav, et inimestel on koos palju mälestusi, mida aeg-ajalt siis meenutada. Igatahes, hirm oli suur, et ma ei saa oma toakaaslastega hästi läbi. Sest kui ma emaga sinna tuppa sisenesin märkasin kohe, et kaks voodit on koos - tore läksi nii nagu ma olin arvanud. Siis saatsin ema ära ja ütlesin, et "väga tore, sõbrannad on koos ja mina olen nagu üksik hunt". Sain ka kolm võtit, välisukse, koridori ja toa oma. Hakkasin siis õiget välisukse võtit otsima ja ma ei saanud ust lahti, ma mõtlesin, et misasja, miks ma pidin siia kolkasse tulema :( tuju läks täiesti ära. Siis sain lõpuks ikka ukse lahti :D. Siis rääkisime omavahel, kes me oleme ja kust tuleme ja mida õpime (samal ajal hakkasin asju lahti pakkima). Tekkis paus, alguses väike aga see kujunes suureks. Mõtlesin endamisi, et nüüd ongi kõik läbi, mingit vestlust pole ja ma hakkangi üksinda nurgas passima. Ja järsku, ma ei saanud enam arugi, kui vestlus oli juba täies hoos. Minu toakaaslasteks on siis Kaia ja Eret, kellest viimasega, on meil sama sünnipäev :D Wiii, ma olin väga kaua otsinud kedagi, kellel oleks minuga samal päeval sünnipäev. Lõpuks leidsin. Ema rääkis, et tal oli samamoodi. Milline kokkusattumus, eks. Lisaks sellele on nende kuttide nimed samasugused, mis minu sugulastel. Ja ka see pole veel kõik :D Paar päeva tagasi selgus, et Eret tunneb minu eelmist kutti, Rihot:D Maailm on ikka nii väike. Süüa teeme kolmekesi koos, ei ole nii, et igaüks kütsab eraldi - õnneks. Oleme juba päris palju tripsutanud ka:D Aga nagu ma aru saan siis nädalas 2-3korda ongi normaalne. Mõni laseb ikka rohkem. Ja viimasel ajal oleme kella kahe ajal ärganud. Ja 07.45 on äratus, et 08.30 koolis olla. Tuleval nädalal on mul reede vaba, seega tulen neljapäeval koju. Veider on see, et 1h=2h aga õnneks pole see veel tunda andnud, et nii kaua peaks tunnis olema. Tavaliselt on 12.00 tunnid läbi. Vahepeal on kolm tundi, siis kestab kool kella 14.00ni. Kooli poolt saime helkuri ja väikse märkmiku, kus on sees bussi ajad, mis on hetkel hädavajalikud. Üritan tähtsamad asjad rääkida aga midagi ununeb kindlasti. Alguses läksime ikka tavalisel ajal magama aga aga.... kui on tripsutamise päev, siis on lärmi palju ja teadagi, et siis ei saa ilusti tuttu jääda. Boksis on meid 10, 3tüdrukut ja 7poissi. Ühed poisid olid vastikud:D aga nad ei tule enam järgmine nädal, sest nad teevad oma lõputöid. Käisime kolmapäeval ka madhouse`is, peo teema oli "Ühika tutvumisõhtu", rahvast oli väha ja ega seal tegelikult keegi ei tutvunudki :D Mul tekkis ka oma nö"silmarööm" aga nagu alati on sellised juba ammu kinni. Ja see olekski praegu ainuke põhjus, miks ma kurb olen. Tahaksin ka leida selle Härra Õige aga ju ta pole siis minujaoks. Kui inimene on väga tore, armas, nunnu ja aktiivne siis ma olen kohe pöördes, nagu väike pubekas - kohe hakkab meeldima. Ja mul on sellest kõrini, Miks mina ei või õnnelik olla? Mõtlesin nüüd, et hea küll, ma ise olen ka rumal, lasen tunnetel võimust võtta aga mõistus peaks siiski peale jääma. Ja seda ma üritangi nüüd. Ei lase enam kellegil endale meeldima hakata. Ja kokkuvõttes ongi seal kaks noormeest, kes mulle sümpaatsed tunduvad. Mis ma ikka halan...

Mulle hakkas üks laul meeldima, The Jets-Crush on you ja sellega tuleb automaatselt ühikas meelde:D Telekat me ei näe, sest elioni ja saa sinna paigaldada ja esimesel nädalal ei saanud netti ka, aga naabripoisid aitasid:D Seekord jätan läpaka koju, sest suur kott on asju täis, pluss veel kilekott:D Pilte pole jõudnud väga teha, sest akud on tühjad ja laadija kadunud. Küll jõuab.

Mõned ostud

Kõige poest, kõigest 1.90

Kotike New Yorkerist 4€ ja sente peale.

(ülejäänud kaup soetatud Hauka laadalt)

Botad 10€

Papud 12€ aga viimasel päeval sain 10€

Tagant

Oh, ma otsisin ikka väga kaua seda "õiget pusa", kaubamajades on jällegi pusade hinnad 25€. Lootsin, et laadalt ehk leian midagi. Aga iga nurga peal olid "turukad". Viimasel päeval leidsin selle, mida otsisin ja veel parema. 15€ jeiii:D leidsin ka Baby Phat´i dressid, mille pusa oli ka armas aga M suurus (vb oleks sobinud, sest suurused ju ei kattu) aga ma ei viitsinud millegipärast. Ja õige kah. (See pusa on ka M suurus).

Ed Hardy lühikesed püksid 3€ (kasutatud)

Jällegi halb pilt:/ Jakk/pintsak 20€ normaalne hind, sest kaubamajades on tavalise pintsaku hind juba üle mõistuse kõrge.

Retud 2€ muidu maksid 5€ aga sooja käes oli liim sulanud ja kaunistused tulid lahti. Selle tagasi paigaldamine ei nõua ju erilisi pingutusi. Sõbranna ostis lausa kaks paari. :)

Suur kott 12€ sellega hakkan ühikasse igasugust träni tassima:D

Väga väga halb kvaliteet. Käepael siis minu nimeline käepael koos teise käepalega oli 6€ Hind just kõige soodsam pole aga mulle meeldib.

Rahakott 6€ alguses tahtsin lillakmat tooni aga keegi oli selle juba ära ostnud, siis leidsin valge, mis hakkas kohe meeldima.

Vasakult:rahustav, niisutav ja sädelev õli (lõhn on meeletulut hea ja jalgadele jäi ilus pruunikas kuldne läige) 3€, Lumene jumestuskreem, müüja väitis, et see on ikka väga pruun 0,50€ väga soodne, ei ütleks, et väga pruun. Vaha 1€ pole veel kasutanud, loodan et toimib hästi. Depil kreem 2€ tavaliselt on sellistel kreemidel jube ninnatorkav lõhn aga selle kreemi puhul see nii ei ole. Valge silmapliiats 0,50€ jääb hästi peale, ei pea mitu korda kriipsutama:D tahtsin musta ka, aga seda ei olnud.:/

Võtsime empsiga loosi, lootused võita lõhn. Õde sai playboy pokkeri

Armas tekikene (valikus oli ka roosa aga türkiis oli nunnum) 6.40€ teki kohta päris hea hind. Tahtsin küsida, "miks nii soodne hind?" aga ma ei teinud seda. Ja kodus selgus, miks armsal tekil väike hind on. Mummulisel poolel oli riie lõigatud nii, et see ei ulatunud ilusti teki lõpuni. Samas on see väike asi aga ikkagi, oleksin võinud ju küsida. Teinekord kui midagi mõtlen, siis ütlen selle välja.

Sain Võru kutsekasse sisse. Sais.ee-s olin esimesel kohal (a)...... see ya

Feelin good

Hauka Laat (rääkisime mõned asjad selgeks ja jätsime hüvasti)

Heia heia. Vahepeal on väga palju juhtunud, olen tööd teinud, lõbutsenud, muretsenud, nutnud, naernud. Kõige suurem mure keerles ümber kooli. Ma poleks alguses uskunud kui rusuv ja kurnav võib olla kooli leidmine, mitte ainult leidmine vaid ka sisse saamine. Käisin TKHK, sooritasin testi ja vestluse juuksuri erialal, endale tundus, et sain päris hästi hakkama, suurt närvi polnud sees, võin öelda, et närv peaaegu puudus. Seda soodustas vist shoppamine:D Käisime Liisiga veel enne vestlust poodides ja ostsime mõned asjad. Sain tasulise koha, aga ütlesin sellest ära. Pisar tuli silma, kui seda lugesin. Esimene mõte oli, Mis edasi?:O Mida ma tegema hakkan? Lõin peaaegu käega aga siis uurisin veel kutsekaid ja leidsin Võru KHK, hotelliteenindus. Täna käisime isaga koha peal, käisin vestlusel. Närv oli seekord palju suurem. Aga vestlus läks hästi, kõik olid väga sõbralikud, kuigi alguses arvasin teisiti. Saisis olin 6l kohal ja siis kaks päeva enne "katseid" 3l kohal. Ja nüüd, ülla ülla, esimesel kohal:D homme selgub, kas sain ikka sisse. Vaatasime ka ühiselamuid. Lõpuks valisin kolmekohalise toa. See ühikas on kõige ilusam ja mugavam. Enne vestlust vaatasin oma uusi koolikaaslasi. Paljud tulid koos sõbrannadega ja nii mõnelgi oli sarnane eriala valik. Natuke kurb oli, et ma kedagi ei tunne aga küll ma jõuan. Erilisi ülbikuid seal õnneks polnud:D Laup lähen välimüügile, kuhu ma tegelikult minna ei taha:/ õhh, töötada koos vastiku inimesega on väga raske, seda enam, kui tegemiset on bossi naisega. Vanaema sai ühte kohta ja mina pean teise kohta minema, täiesti võõraste inimestega ja ma ei tea, kus, mis kell kui kaua jne see toimub.

far away

Alustan piltidest Pärast lõpupidu, suss Soeng, järgmisel päeval

MV

Pearu & Dagmara

Lõpupidu, Sandraga (ei hakka rohkem pilte lisama, sest midagi ilusat väga polnudki, ma ei ole ju fotogeeniline:D)

Heii, ma olen päris kaua eemal olnud. Asi polegi selles, et aega pole või midagi muud sellist. Ega ma midagi erilist ei tee ka.

Selle suve üks suurimaid sündmusi oli kindlasti lõpupidu. Uut kleiti ei ostnud, suht mõistlik tegelikult, kuigi naised jäävad naisteks ja oleksin ikka tahtnud uut. Pärast eksameid tekkis veider tunne ja suur igatsus. Olengi sellega maadlenud, uskumatu sa ei lähe enam kooli, kus sa oled 12 aastat õppinud. Aga eks see olegi alguses nii, et lähed uude kooli ja hakkad paratamatult võrldema esimesega.

Südames tahaksin saada hambaarstiks(l) aga aga.... saatsin avaldusi õe erialale, ämmaemanda erialale, siis veel psühholoogi, kehakultuuri, juuksuri ja kohe ka hotellinduse erialale. Kõrgkooli ma ei saa, sest õpingud on ju väga kallid ja mul ei ole kõik hinded 4-5. Eks siis sügisel selgub, mis saab.

Selle suve suurimaid sündmusi oli jaanipäev! wiiii. Imelik, aga sellel aastal ei olnud seda "õiget" jaanipäeva tunnet. Tavaliselt on ikka paar päeva enne seda, sibin sabin sees. Aga seekord seda lihtsalt ei olnud. Ja ma mõtlesin, et miks küll. Arvatavasti "väsitas" lõpupidu ära, sest meie lõpetasime 23.06 ja jaanipäev oli kohe järgmisel päeval. Mina, Issi, Vend (koos naisega) ja Kristi läksmine Metsavenna tallu. Rahvast ja autosi oli jõhkralt:D Isa ja Kristi proovisid ka puskarit(oli vist see):D mina ei julgenud. Pearu Paulus esines, siis Birgit Varjun ja Ithaka Maria, ta on ikka väga peenike ja super ilus. Dagmara Oja laulis kaa. Siis esines Choco Feiss vms, laulud olid head, rahvapärased ja üks laul, mida reklaamis esineb, "tõmbas" eriti käima:D ( Tantsime siis kaerajaani....) jne. Tantsisime lava ees. Kohutav, kui sa oled ikka pisikest kasvu, siis on väga valus seal:D Sõkutakse varvaste peal ja mõnel kadus ka tasakaal ära. Tegelikult oli ju naljakas. Ühel hetkel sai mul kõrini sellest, et enamus astusid jala peale. Ja ma lükkasin ühte kutti täiega :/ Käisime söömas ka, tellisime friikad+kanasnitsel, mis ei olnus snitsel vaid pigem mingi pihvitaoline asi ja see maksis 4€, selle kohta päris kallis aga kõhu saime ikkagi täis. Umbes poole kahe ajal hakkasime koju sõitma, see oli kõige lühem jaanipäev ever.

Nii, iga päev üritan ikka päikest ka võtta, ühel hetkel nagu oleks pruun, siis jälle vaatad, et ikka ei ole ka.:) Kohe lähen päevitama, seega tsauki :)

Hetke emotsioon

P**** KÕIK!:( ma olen nii kuri, vihane, pettunud, haavatud. Kuidas saab üks inimene niiipalju haiget teha:@

I love you, but i hate you more!

See peaks nii mõndagi ütlema:S Ma ei tea mida mõelda või öelda, otsustage ise. Olin oma kullakalli R-iga koos 1,8aastat. Ja olime so in love nagu ikka. Nüüd tahtsin aja maha võtta, sest asi läks pingeliseks ja mul oli aega vaja. 30 mai lõpetasime suhte ja praegu on 13 juuni, kuu aegagi pole veel täis. Nii, küsisin tema rate parooli, et veenduda kas ma teen õigesti, et kaalun teda varsti tagasi võtta. Lõpuks andis ta parooli ja ma lihtsalt lugesin neid kirju ja käsi ka värises, lihtsalt uskumatu, paarkümmend lehte kirju erinevate naistega. Ja tema oli kirjutanud siis: "anna oma nr, ma helistan, sa oled nii ilus, täiega kena tüdruk, me pole juba mitu kuud koos, ta pole ennast muutnud, ei ära lohuta mind, ma olen sind näinud, miks ma sind näinud pole, vv? äkki ma ootsingi sind, pole veel kedagi leidnud, saame kokku, tule välja" jne jne. KAS SEE ON NORMAALNE? Ja ise helistab ja räägib mulle, kuidas ta muutunud on ja kuidas tema elus hakkab kõik hästi minema, ainult mina olen puudu. Ja nende kirjade peale vastas ta, et ta "lõbutses" ja need ei tähenda midagi, ega ta tõsiselt ei mõtle. Mina loen siit välja seda, et ta ei raiska oma aega. Nii raske on, sest kui ma sisse hakkasin logima olin ma kindel, et seal on vaid mõned kirjad, et "Mis teed?", "Kuidas läheb?" aga ma poleks elu sees temast seda uskunud, sest kõik see, mida ta mulle rääkinud oli, tundus lihtsalt nii õige ja südmlik, TÕSI. Selline tunne on, et tema jättis hoopis mind, kiskus minu südame välja ja hüppas selle peal. Mul ei ole sõnu, et kirjeldada seda, mida ma tunnen. Ma ei sooviks oma vihavaenlasele ka sellist valu. Mul on ju niii raske kedagi jälle usaldama hakata ja R muutis selle veel raskemaks. Üks tähelepanek veel, ma olen teda juba päris palju unes näinud, et ta sebib kedagi ja mina tahan niiväga temaga koos olla ja tema on ükskõikne. Just üleeile nägin unes, et ta oli koos Ivanaga(seebikast Vaene rikas tüdruk) naljakas eks. Ja kui ma nüüd sellele mõtlen, siis ma oleks seda nagu ette näinud. Minu unenäed siiski tähendavad midagi. Samal ajal kui mina õudsaid unenägusi nägin, sebis ju tema mingite tsikkidega. Kui me veel koos olime, siis ma ei näinud teda niipalju unes, kui ma praegu olen näinud. Rääksin talle ka oma unenägudest ja tema naeris ja ütles, et see pole tõsi. Praegu jääb tõesti selline tunne, et ma olen pubekas, keda elu esimene armastus maha jättis. Aga see pole nii, kõik ju tunnevad kunagi seda valu, kas pubekana või täiskasvanuna ja see valu on sama valulik. Oehh, andke nõu. Kas ma hakkan hulluks minema? On temal õigus? On minul õigus? :(
Käisin chicodega Verevis. Ja loomulikult oli naeru, tantsu ja pisaraid.
Homme on siis riiklik kvalifikatsiooni eksam. :) head ööd ;*

Suvi...

Lõpuks on kool läbi ja jäänud on veel üks eksam. Pragu tahaks aga teada, et kõik eksamid said edukalt sooritatud. Aga tulemustega läheb veel aega. 12 aastat oli väga pikk aeg ja kool oli minu teiseks koduks. Õpetajatel oli õigus, et me hakkame kooli igatsema. See on tõesti nii. Juba kevadpeol oli tunne, et ma olen võõras. Kõik vaatasid silmanurgast ja mõni ei julgenud isegi TSAU öelda. See oli väga veider.

Nüüd olen "vaba", leidsin, et see on praegu kõige õigem otsus, sest ma ei tea veel, mida edasi õppima minna ja üldse, ei tea ma midagi, ja see on nii vastik. Tunnen, et ma ei saa iseendagagi hakkama. Valikuid on nii palju aga seda kõige õigemat ei olegi. Ma oleksin väga õnnelik, kui minust saaks hambaarst aga jah, keeemia:/

Olen tööl käinud, maasikaid istutamas. Lõpus muutus see nii tüütuks. Aga sai natuke raha teenida. Parem ikka, kui kodus passida. Ja teades ennast, mul on ju "väga palju" asju vaja, siis kulus see marjaks ära.:)

Käisin eile Tartus ja ostsin 4ketist koosneva sädeleva käevõru. Hiljem mõtlesin, et oleks võinud veel ühe komplekti osta. Soetasin endale ka kauaihaldatud jumpsuit`i, aah see on tõesti väga ilus ja stiilne. See oli nimelt ka selle suve must have. Isegi mu isale meeldis see väga.:) Pmst 30€ sain kätte. Teine variant oli odavam aga mulle ei meeldinud, kuidagi väga lohvakaks jäi. Ja veel ostsin erkroosad ujukad, ainult ülemise osa, sest rahast hakkas kahju :D okei, tegelikult ei meeldinud mulle püksid, nö rüüsid paiknesid kuidagi imelikult. Samas olen näinud, et isegi kuulsused kannavad erinevat värvi (püksid ühte värvi ja ülemine osa teist värvi) bikiine. Minu teine, selle suve must have oli monokiini. Leidsin Takko Fashionist ja proovisin, aga minule see lõige ei sobinud. Kuigi välimuselt oli väga ilus. Leidsin ka ühed mõnusast, libedast materjalist püksid aga vanemate ei meeldinud, seega ei ostnud.

Olen veel raamatuid lugenud ja päikest võtnud ja muru niitnud, nii et vähe pole :D