Saturday, September 10, 2011

Ühikarotttt

Meie tuba.. ma ei tea miks, aga blogger ei lase mul rohkem pilte lisada:S



Nii, nagu enamus teavad, elan ma nüüd rohkem ühikas, kui kodus:) Kartsin kõige rohkem, seda, et minu tuppa tulevad nö "best friend´s", kes tunnevad üksteist juba lapsest saati. Sest tavaliselt jääb selles kolmnurgas kannatajaks see võõram pool. Arusaadav, et inimestel on koos palju mälestusi, mida aeg-ajalt siis meenutada. Igatahes, hirm oli suur, et ma ei saa oma toakaaslastega hästi läbi. Sest kui ma emaga sinna tuppa sisenesin märkasin kohe, et kaks voodit on koos - tore läksi nii nagu ma olin arvanud. Siis saatsin ema ära ja ütlesin, et "väga tore, sõbrannad on koos ja mina olen nagu üksik hunt". Sain ka kolm võtit, välisukse, koridori ja toa oma. Hakkasin siis õiget välisukse võtit otsima ja ma ei saanud ust lahti, ma mõtlesin, et misasja, miks ma pidin siia kolkasse tulema :( tuju läks täiesti ära. Siis sain lõpuks ikka ukse lahti :D. Siis rääkisime omavahel, kes me oleme ja kust tuleme ja mida õpime (samal ajal hakkasin asju lahti pakkima). Tekkis paus, alguses väike aga see kujunes suureks. Mõtlesin endamisi, et nüüd ongi kõik läbi, mingit vestlust pole ja ma hakkangi üksinda nurgas passima. Ja järsku, ma ei saanud enam arugi, kui vestlus oli juba täies hoos. Minu toakaaslasteks on siis Kaia ja Eret, kellest viimasega, on meil sama sünnipäev :D Wiii, ma olin väga kaua otsinud kedagi, kellel oleks minuga samal päeval sünnipäev. Lõpuks leidsin. Ema rääkis, et tal oli samamoodi. Milline kokkusattumus, eks. Lisaks sellele on nende kuttide nimed samasugused, mis minu sugulastel. Ja ka see pole veel kõik :D Paar päeva tagasi selgus, et Eret tunneb minu eelmist kutti, Rihot:D Maailm on ikka nii väike. Süüa teeme kolmekesi koos, ei ole nii, et igaüks kütsab eraldi - õnneks. Oleme juba päris palju tripsutanud ka:D Aga nagu ma aru saan siis nädalas 2-3korda ongi normaalne. Mõni laseb ikka rohkem. Ja viimasel ajal oleme kella kahe ajal ärganud. Ja 07.45 on äratus, et 08.30 koolis olla. Tuleval nädalal on mul reede vaba, seega tulen neljapäeval koju. Veider on see, et 1h=2h aga õnneks pole see veel tunda andnud, et nii kaua peaks tunnis olema. Tavaliselt on 12.00 tunnid läbi. Vahepeal on kolm tundi, siis kestab kool kella 14.00ni. Kooli poolt saime helkuri ja väikse märkmiku, kus on sees bussi ajad, mis on hetkel hädavajalikud. Üritan tähtsamad asjad rääkida aga midagi ununeb kindlasti. Alguses läksime ikka tavalisel ajal magama aga aga.... kui on tripsutamise päev, siis on lärmi palju ja teadagi, et siis ei saa ilusti tuttu jääda. Boksis on meid 10, 3tüdrukut ja 7poissi. Ühed poisid olid vastikud:D aga nad ei tule enam järgmine nädal, sest nad teevad oma lõputöid. Käisime kolmapäeval ka madhouse`is, peo teema oli "Ühika tutvumisõhtu", rahvast oli väha ja ega seal tegelikult keegi ei tutvunudki :D Mul tekkis ka oma nö"silmarööm" aga nagu alati on sellised juba ammu kinni. Ja see olekski praegu ainuke põhjus, miks ma kurb olen. Tahaksin ka leida selle Härra Õige aga ju ta pole siis minujaoks. Kui inimene on väga tore, armas, nunnu ja aktiivne siis ma olen kohe pöördes, nagu väike pubekas - kohe hakkab meeldima. Ja mul on sellest kõrini, Miks mina ei või õnnelik olla? Mõtlesin nüüd, et hea küll, ma ise olen ka rumal, lasen tunnetel võimust võtta aga mõistus peaks siiski peale jääma. Ja seda ma üritangi nüüd. Ei lase enam kellegil endale meeldima hakata. Ja kokkuvõttes ongi seal kaks noormeest, kes mulle sümpaatsed tunduvad. Mis ma ikka halan...


Mulle hakkas üks laul meeldima, The Jets-Crush on you ja sellega tuleb automaatselt ühikas meelde:D Telekat me ei näe, sest elioni ja saa sinna paigaldada ja esimesel nädalal ei saanud netti ka, aga naabripoisid aitasid:D Seekord jätan läpaka koju, sest suur kott on asju täis, pluss veel kilekott:D Pilte pole jõudnud väga teha, sest akud on tühjad ja laadija kadunud. Küll jõuab.