See peaks nii mõndagi ütlema:S Ma ei tea mida mõelda või öelda, otsustage ise. Olin oma kullakalli R-iga koos 1,8aastat. Ja olime so in love nagu ikka. Nüüd tahtsin aja maha võtta, sest asi läks pingeliseks ja mul oli aega vaja. 30 mai lõpetasime suhte ja praegu on 13 juuni, kuu aegagi pole veel täis. Nii, küsisin tema rate parooli, et veenduda kas ma teen õigesti, et kaalun teda varsti tagasi võtta. Lõpuks andis ta parooli ja ma lihtsalt lugesin neid kirju ja käsi ka värises, lihtsalt uskumatu, paarkümmend lehte kirju erinevate naistega. Ja tema oli kirjutanud siis: "anna oma nr, ma helistan, sa oled nii ilus, täiega kena tüdruk, me pole juba mitu kuud koos, ta pole ennast muutnud, ei ära lohuta mind, ma olen sind näinud, miks ma sind näinud pole, vv? äkki ma ootsingi sind, pole veel kedagi leidnud, saame kokku, tule välja" jne jne. KAS SEE ON NORMAALNE? Ja ise helistab ja räägib mulle, kuidas ta muutunud on ja kuidas tema elus hakkab kõik hästi minema, ainult mina olen puudu. Ja nende kirjade peale vastas ta, et ta "lõbutses" ja need ei tähenda midagi, ega ta tõsiselt ei mõtle. Mina loen siit välja seda, et ta ei raiska oma aega. Nii raske on, sest kui ma sisse hakkasin logima olin ma kindel, et seal on vaid mõned kirjad, et "Mis teed?", "Kuidas läheb?" aga ma poleks elu sees temast seda uskunud, sest kõik see, mida ta mulle rääkinud oli, tundus lihtsalt nii õige ja südmlik, TÕSI. Selline tunne on, et tema jättis hoopis mind, kiskus minu südame välja ja hüppas selle peal. Mul ei ole sõnu, et kirjeldada seda, mida ma tunnen. Ma ei sooviks oma vihavaenlasele ka sellist valu. Mul on ju niii raske kedagi jälle usaldama hakata ja R muutis selle veel raskemaks. Üks tähelepanek veel, ma olen teda juba päris palju unes näinud, et ta sebib kedagi ja mina tahan niiväga temaga koos olla ja tema on ükskõikne. Just üleeile nägin unes, et ta oli koos Ivanaga(seebikast Vaene rikas tüdruk) naljakas eks. Ja kui ma nüüd sellele mõtlen, siis ma oleks seda nagu ette näinud. Minu unenäed siiski tähendavad midagi. Samal ajal kui mina õudsaid unenägusi nägin, sebis ju tema mingite tsikkidega. Kui me veel koos olime, siis ma ei näinud teda niipalju unes, kui ma praegu olen näinud. Rääksin talle ka oma unenägudest ja tema naeris ja ütles, et see pole tõsi. Praegu jääb tõesti selline tunne, et ma olen pubekas, keda elu esimene armastus maha jättis. Aga see pole nii, kõik ju tunnevad kunagi seda valu, kas pubekana või täiskasvanuna ja see valu on sama valulik. Oehh, andke nõu. Kas ma hakkan hulluks minema? On temal õigus? On minul õigus? :(
Käisin chicodega Verevis. Ja loomulikult oli naeru, tantsu ja pisaraid.
Homme on siis riiklik kvalifikatsiooni eksam. :) head ööd ;*
Kuidagi koperdasin Sinu blogi peale. Ma ei tea Sind, aga tore on lugeda, et leidub inimesi, kes on täpselt sama kogenud, mida mina hetkel. Jätsin oma poisi maha, kellega 3 aastat käisime ja kõik oli samamoodi - unenäod, jutud, kuidas mina olen ainuke ja siis need kirjad teiste tüdrukutega. Võehh, nii õnnelik, et praegu sinu blogi otsa astusin, sest mõtlesin, et võtan veel noormehe tagasi, aga ega sellised mehed vist ei muutugi :) Jaksu Sulle!
ReplyDelete